Kuidas ma mitu kuud maailma parimat mängukaart välja mõtlesin ja lõpuks ikka kahetsesin
Paar nädalat enne isaks saamist ja ammu enne seda, kui olin mõelnud üldse mingeid lastetooteid valmistada, tahtis mu elukaaslane, et teeksin valmis mängukaare. Vaatasin mingeid pilte netist ja tegin selle ühel õhtupoolikul valmis. Väga tõsiselt ma seda ei võtnud, aga minu jaoks täiesti ootamatult sai see ese väga palju kasutust. Akslil oli väga lõbus, kui panime talle mängukaare lamamistooli ette. Ta võis niimoodi veeta rahulikult pikka aega. See on lausa kuritegelik, kui palju me tol perioodil õhtuti rahulikult Netflixi vaatasime. Ja siis ta hakkas roomama ja istuma, ning mängukaar jäi kasutuseta...
...Kuniks järgmise lapse sünnini. "Sa võiks Frangi jaoks midagi paremat välja mõelda!" Oli see lause mida ma kuulsin tegelikult juba ennem tema sündi. Olin vahepeal oma kätega palju Pikleri kolmnurki ja torntoole valmistanud ja mõtlesin, et võiks siis juba nii hea tegeluskaare välja mõelda, et seda saaks teistelegi müügiks pakkuda. Üks oli selge: uus mängukaar pidi olema lihtsa vaevaga väikeseks kokku volditav. Selleks oli kaks põhjust.
Me käisime iga paari nädala tagant Saaremaal, sest Sa võid saarlase võtta ära Saaremaalt, aga sa ei saa võtta saarlase (minu elukaaslane) seest Saaremaad. Ja nii ma olin pärast esimese lapse sündi pool aastat iga kahe nädala tagant autosse lisaks vankrile ja kohvritele pakkinud ka lapse lamamistooli ja mängukaare. Ja sellist mängukaart, mis mahub kohvrisse või kasvõi kilekotti oleks olnud tunduvalt mugavam kaasa vedada.
Hiljem vaadates internetis inspiratsiooni jaoks teiste toodetud mängukaari märkasin, et ka teistele inimestele võiks meeldida, kui tegeluskaar oleks lihtsa vaevaga kokkupandav. Nimelt vaatasin kasutatud mängukaarte müügikuulutusi ja pea kõikidel oli juures kirjas "Ainult järeletulemisega" Ja ma täiesti mõistsin seda, sest olgugi, et mängukaare postitamiseks (või hoiustamiseks) lahtivõtmine ei ole keeruline, on selle jaoks siiski vaja tootega kaasas olnud tööriista, mis on selleks ajaks võib-olla juba kadunud. Lapse esimese eluaasta jooksul midagi ära kaotada on väga lihtne, sest sa saad vähem magada, sa oled äsja soetanud vankri, beebivoodi, mänguasju jpm. ja just selleks ajaks kui sul on mõttes see mängukaar ära panna või maha müüa on üks sell hakanud ennast mööbli najal püsti ajama ja laua pealt asju alla kiskuma. Ja niimoodi paari kuu jooksul formuleerus minu peas see mõte, milline peaks olema maailma parim mängukaar. See peaks:
Lisan kaks pilti. Esimesel on ta kasutusvalmina. 60cm lai ja 51cm kõrge. Teisel pildil on ta kokkupanduna, mahtudes täpselt omniva või DPD pakiautomaati. Lisaks on võimalik tellida mängukaarele pikendused, mis tõstavad mängukaare kõrgemaks, nii et on võimalik kasutada Montessori õhukarusselle. Vaata seda toodet meie e-poes siit.
Aga et mis on see kahetsus, millest pealkirjas juttu on? No Frangile väga meeldis tema uus mängukaar. Eriti lamamistoolis olles. Ta lihtsalt läks nii hoogu, et tal kippus mähe läbi tulema.
...Kuniks järgmise lapse sünnini. "Sa võiks Frangi jaoks midagi paremat välja mõelda!" Oli see lause mida ma kuulsin tegelikult juba ennem tema sündi. Olin vahepeal oma kätega palju Pikleri kolmnurki ja torntoole valmistanud ja mõtlesin, et võiks siis juba nii hea tegeluskaare välja mõelda, et seda saaks teistelegi müügiks pakkuda. Üks oli selge: uus mängukaar pidi olema lihtsa vaevaga väikeseks kokku volditav. Selleks oli kaks põhjust.
Me käisime iga paari nädala tagant Saaremaal, sest Sa võid saarlase võtta ära Saaremaalt, aga sa ei saa võtta saarlase (minu elukaaslane) seest Saaremaad. Ja nii ma olin pärast esimese lapse sündi pool aastat iga kahe nädala tagant autosse lisaks vankrile ja kohvritele pakkinud ka lapse lamamistooli ja mängukaare. Ja sellist mängukaart, mis mahub kohvrisse või kasvõi kilekotti oleks olnud tunduvalt mugavam kaasa vedada.
Hiljem vaadates internetis inspiratsiooni jaoks teiste toodetud mängukaari märkasin, et ka teistele inimestele võiks meeldida, kui tegeluskaar oleks lihtsa vaevaga kokkupandav. Nimelt vaatasin kasutatud mängukaarte müügikuulutusi ja pea kõikidel oli juures kirjas "Ainult järeletulemisega" Ja ma täiesti mõistsin seda, sest olgugi, et mängukaare postitamiseks (või hoiustamiseks) lahtivõtmine ei ole keeruline, on selle jaoks siiski vaja tootega kaasas olnud tööriista, mis on selleks ajaks võib-olla juba kadunud. Lapse esimese eluaasta jooksul midagi ära kaotada on väga lihtne, sest sa saad vähem magada, sa oled äsja soetanud vankri, beebivoodi, mänguasju jpm. ja just selleks ajaks kui sul on mõttes see mängukaar ära panna või maha müüa on üks sell hakanud ennast mööbli najal püsti ajama ja laua pealt asju alla kiskuma. Ja niimoodi paari kuu jooksul formuleerus minu peas see mõte, milline peaks olema maailma parim mängukaar. See peaks:
- Olema kohe pakendist välja võttes kasutusvalmis. Niikuinii on lapsevanem äsja kokku pannud lapsevoodi, lapsevankri ja võib-olla veel mõned lastetoa mööbliesemed.
- Samamoodi peaks see olema transpordiks või hoiustamiseks uuesti kokku pakitav, ilma et seejuures oleks vaja ühtegi tööriista või jääks pakkimisest üle ühtegi väikest kruvi või mutrit, mis võivad kõik ära kaduda.
- Loomulikult pidi see toode olema tugev, lapsele ohutu, esteetiliselt ilus ja minimalistliku disainiga.
Lisan kaks pilti. Esimesel on ta kasutusvalmina. 60cm lai ja 51cm kõrge. Teisel pildil on ta kokkupanduna, mahtudes täpselt omniva või DPD pakiautomaati. Lisaks on võimalik tellida mängukaarele pikendused, mis tõstavad mängukaare kõrgemaks, nii et on võimalik kasutada Montessori õhukarusselle. Vaata seda toodet meie e-poes siit.
Aga et mis on see kahetsus, millest pealkirjas juttu on? No Frangile väga meeldis tema uus mängukaar. Eriti lamamistoolis olles. Ta lihtsalt läks nii hoogu, et tal kippus mähe läbi tulema.
